Miks niiske õhk on kergem kui kuiv õhk?
Vaatame ühte ilmakaarti. K tähendab seal kõrgrõhkkonda ja M madalrõhkkonda. Kõrge õhurõhuga aladel on ilm kuiv, madalrõhkkond aga toob tavaliselt vihma. Tavaloogika ütleb, et peaks olema hoopis vastupidi. Kui õhk sisaldab palju veeauru, peaks ta olema raskem. Vesi on ju õhust raskem! Siis aga peaks niiske õhk tekitama kõrgema õhurõhu, s. t. kõrgrõhkkonna.

ilmake.gif (149551 bytes)

Ilmakaardil on aga vastupidi - niiske õhk tekitab madala õhurõhu. Milles asi? Õhk on teatavasti gaaside segu. Kõige rohkem, umbes neli viiendikku on lämmastikku. Palju on ka hapnikku, ligi üks viiendik. Kõik teised gaasid, mille hulgas on ka veeaur, moodustavad ainult ühe sajandiku ehk ühe protsendi.
Aastal 1800 avastas itaallane Amedeo Avogadro, et kindlas ruumalas gaasis on alati üks ja sama arv molekule, ükskõik mis gaas seal ka oleks.
Seega tuleb välja, et ühe gaasi lisamisel laseb sama arv teise gaasi molekule jalga, nii et osakeste koguarv jääb samaks. Kui nüüd juurde tulev molekul on kergem, muutub õhk ka kergemaks ja õhurõhk alaneb. Kas tõesti on vee molekul hapniku või lämmastiku molekulist kergem? Vaatame tabelit.
Aine Molekul Molekulmass
Vesi H2O 2 + 16 = 18
Lämmastik N2 2 x 14 = 28
Hapnik O2 2 x 16 = 32
Ongi nii! Kui näiteks 10 vee molekuli tuleb ruumalasse juurde, lahkub sealt 8 lämmastiku ja 2 hapniku molekuli. Veidi arvutades saame, et lisanduv mass on 180 ja lahkuv mass 288 aatommassi ühikut.
Niiske õhk on kuivast õhust kergem ja niiske õhu tekitatud rõhk kuiva õhu rõhust madalam.

Kasutatud kirjandus:
Mart Kuurme  ...miks niiske õhk on kergem kui kuiv õhk?
Horisont nr.1, 1996