Killukesi õpilaste töödest Kirjapilt muutmata |
|
Füüsika uurib skeptilisi nähtusi. (8. kl.) | |
Külmi valgusallikaid kasutatakse järjest rohkem, sest tavalised lambid annavad rohkem sooja kui külma. (8. kl.) | |
Tume keha imeb endasse rohkem päikest ja teisi valgusallikaid. (8. kl.) | |
Külmad valgusallikad on teleriekraan ja reklaampostid. (8. kl.) | |
Füüsika uurib seadus pärasid. (8. kl.) | |
Külmi valgusallikaid kasutatakse järjest rohkem, sest kui kasutada kuumi valgusallikaid nagu lõke või pirrutuli, läheks tuba tossu täis. (8. kl.) | |
Celsiuse ja Kelvini temperatuuri skaalal ei ole numbreid, mille järgi saaks teada palju kraadi on väljas külma või sooja. (9. kl.) | |
Kahe punkti vahel on pinge 1V siis, kui kahe punkti vahe on 1 m. (11. kl.) | |
q potensiaalne energia näitab elektrilise läbitavuse E ja dielektrilist läbitavust. (11. kl.) | |
Üks voltmeeter on elektrivälja tugevuse ühik. (11. kl.) | |
Elektrivälja mõjul elektrikus negatiivsed laengukandjad nihkuvad sellele elektriku küljele, kus jõujooned elektrikusse sisenevad. (11. kl.) | |
Kraanivees on molekulid olemas, destilleeritud veest on aga molekulid välja tõrjutud. (9. kl.) | |
Vooluallikad on föön, poiler, triikraud jne. (9. kl.) | |
Elektrivool tekib siis kui kaks positiivset või negatiivset elementi hõõrduvad. (9. kl.) | |
Külmi valgusallikaid kasutatakse järjest rohkem, sest kuumad kõrvetavad ja teevad haiget. (8. kl.) | |
Külmad valgusallikad on näiteks kuu ja välk. (8. kl.) | |
Külmad valgusallikad on virmalised, jaanimardikas, elektri kraan. (8. kl.) | |
Puuleht laseb läbi ainult rohelise valguse. (8. kl.) | |
Rohelisest puulehest kiirgavad välja kõik teised värvid. (8. kl.) | |
Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kondenseerumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. (10. kl) | |
Kiirendus ja mass mõjutavad teineteist erinevatesse suundadesse. (10. kl) | |
Elektriseeritud eboniitpulga laeng on null. (11. kl.) | |
Katse on teaduse esile kutsumine näidete abil. (8. kl.) | |
Mateeria on õunast nii palju väiksem kui õun on maakerast väiksem. | |
Mida suurem oli reostaja takistus, seda vähem hõõgus pirn. (9. kl.) | |
Mootori O ratas on ratas, mille abil liigub mootor. Ta on ühenduses vändaga. | |
Gaasiline olek on see kui on veel jää peal siis sealt tuleb veeaur välja. | |
Tahke keha on see mis ei sula. | |
Reaktiivliikumiseks nim. liikumist kui üks keha taotleb teist keha. (10. kl) | |