FÜÜSIKA KODU DIAPASOONID RAADIOLAINED RAADIOLOKATSIOON
Raadiosaadete algusest Eestis
Elekterside inspektsiooni andmetel oli Eestis 1997. aasta lõpus 15 000 väga erinevat raadiosaatjat. Neist ringhäälingu saatjaid 172.
1. augustil 1998 loodi teede- ja sideministri määruse järgi endise elekterside inspektsiooni baasil riiklik sideamet. Praegu väljastab sideamet ringhäälingulubasid, otsib ebaseaduslikke raadiokiirguse allikaid, töötab välja standardeid ja tehnilisi norme.

Esimesed ringhäälingukatsetused tehti Eestis 1924. aasta maikuus. Proovisaateks kasutati lainel 2500 m töötavat Haapsalu 5 kW võimsusega raadiotelegraafijaama. Kasutati kõige tavalisemat telefoniaparaadi mikrofoni, mille ees esines Läänemaa õpilassegakoor. Selle raadiokontserdi hea kuuldavuse kohta saadi teateid Tallinnast, Pärnust, Vändrast ning mujalt. Katsetuste eestvedaja oli E. Laurman. Järgmisel aastal katsetas ta juba Tallinna Postitalituse hoonest enda konstrueeritud saatjaga.

Kuna edasisteks töödeks laenu ei saadud, läks initsiatiiv eraettevõtjate kätte. Nimelt sõlmiti 1926. aasta mais Teedeministeeriumi ja OÜ Raadio Ringhääling vahel neljaks aastaks kontsessioonileping Eesti ringhäälingu korraldamiseks. Samal 1926. aastal osteti AS Telefunken -ilt esimene 2,4 kW võimsusega raadiosaatja, mis paigaldati Koplisse.

Regulaarsed raadiosaated algasid Eestis 18. dets. 1926.a. kell 19.00. Siis läks Tallinnas Pikk tn. 43 teiselt korruselt eetrisse esimene regulaarne raadiosaade. Eesti ennetas selliseid riike nagu Hiina, India, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia jt. Avamisel osales haridusminister Jaan Lattik.

1928. aastal ehitati 0,35 kW abisaatja Tartusse ning uus 5 kW saatja Lasnamäele. Viimase võimsust suurendati hiljem 20 kW -ni. Lasnamäe 73-meetrised antennimastid olid valmistatud puust.

1934. aastal OÜ Raadio Ringhääling riigistati ning hakkas kandma nime Riigi Ringhääling. Uue ettevõtte egiidi all sai teoks oma aja kohta Euroopa ühe moodsaima raadiomasti ning raadiojaama ehitus Türil. Ilma tõmmisteta 196-meetrine teraskonstruktsioonidest mast oli esimene sedalaadi ehitus Euroopas.

11. juulil 1941. aastal lasksid kurikuulsa Punaarmee õhkijad koos mitmete muude Türi ehitistega ka raadiomasti õhku. Tänaseks meenutavad kunagist eestimaist Eiffelit vaid stiliseeritud raadiolainete kujutis Türi linna vapil ning Raadiojaama tänav äärelinnas.

tyrivapp.gif (2236 bytes)Türi linna vapp.

Allikas: Peeter Lamster Türi ringhäälingusaatja
Sat-meedia ja elektroonika  Juuli 1997
FÜÜSIKA KODU DIAPASOONID RAADIOLAINED RAADIOLOKATSIOON